Ootamatud kingitused

Jeee lõpuks ometi saab riideid kanda! Eile läks jahedamaks. Siis sadas päeval korraks padukat. Öösel läks tavapärase 27-25 kraadi asemel 15 peale ja ma pidin isegi teki välja otsima! Ja teed saab juua! Ämeizing. Mulle tundub, et september saab olema mu lemmikkuu – meri on veel soe, aga öösel on piisavalt jahe et saab magada. Umbes nagu Eesti juulikuu. Teisalt… lapsed lähevad kooli ja me oleme kõrini koroona teises laines tegelikult. Üle 10 inimese kohtuda ei tohi ja mu sõbrad arutavad kellega nad mullistuvad, kui peaks uus lockdown tulema. Valencias vist isegi on teine laine kõrgem kui esimene, viimaste päevade numbrid eriti julgustavad just pole. Mina mullistuks nendega, kes on minust 1km raadiuses, ehk Laura, Maya ja Guille. Fra ja tema naine ilmselt ka, kuigi nemad saavad varsti lapse, nii et siis pole neil mõnda aega üldse asja sotsialiseeruda kellegagi. Me Mayaga isegi arutasime seda, et Lola ja Carmen võiks Benimacletis korteri otsida ja meile lähemale kolida, seda enam et Jon, Lola eks, läks tagasi Ameerikasse. Aga neil on 2 koera ja kass, nii et sobivat kodu leida saab raske olema. Peaks kohaliku koroonaäpi tõmbama, aga mu telefon on totaalselt koomas juba. No ja ilmselt sellega trackiks ainult teisi inimesi instituudi bussis vms.

Mis siis veel augusti jooksul toimunud on? Ma olen osalt oma taimedelt võtnud leheproovid eripinna ja tiheduse arvutamiseks, skännitud on aga kuivanud lehed on siiamaani kaalumata. Kasvuhoones oli lehetäide invasioon, neid sai Isabel oma viimasel tööpäeval tõrjuda (tehnikutel ei vea minuga ikka üldse). Teoreetilise bioloogia kevadkooli jutu esitasin ära mingi 4 päeva pärast tähtaega, niru sai aga vähemalt linnuke kirjas. Eelmisel nädalal ma üritasin kolmel päeval järjest koos Mayaga randa minna, aga me olime kogu aeg kas liiga väsinud või oli juba liiga pime. See palavus ikka ei lase elada. Ega korralikult välja puhata ka ei lasknud. Nii et hispaanlased pole mitte laisad, vaid kurnatud. Vähemalt suvel.

Oma viimase ülesande lasksin ka üle. Nimelt kirjutas mulle Fabian, itaaliast ja saatis artikli mustandi! Ma tõesti ei oodanud seda, kuna ma pole tast novembrist saati midagi kuulnud. Lubasin selle läbi lugeda ja reedel kommentaarid saata, aga ma pole ikka veel sissejuhatusest kaugemale jõudnud ja täna on juba pühapäev. Ja ta on pannud mu teiseks autoriks! Ma ei teadnud kogu artiklist midagi! Eks me näe, palju mu vanast eelmise sügise materjalist sinna sisse läks, aga ma usun et väga vähe (nii et küsisin, et äkki ta paneks mu kolmandaks kuna Silvia kindlasti panustas rohkem – tema tegi mõõtmistel kasutatud elektroodid).

Natuke käsitööd olen ka teinud. Ühel siidkleidil harutasin voodri küljest (see oli rõvedast kunstmaterjalist), nüüd oleks vaja ainult sobivat üritust, kus seda kanda. Ühed teksasääred lõikasin lühemaks, allesjäänud juppidest on plaanis mask õmmelda – kaua ma kannan neid siniseid apteegimaske!