12.03.20 Pre-apokalüptiline hämu
Eile ma juba olin kodus, täna käisin siiski tööl. Käisin on õige sõna, sest artiklit ma ei kirjutanud sõnagi. Päev möödus palavikuliselt uudiseid skrollides, artikleid ja podcaste alla laadides. Kodus mul jätkuvalt netti pole. Aga tundub et jama on nüüd juba käegakatsutavas kauguses. St minu uue mudeli järgi, mis on eksponentsiaalne, läheb Hispaania ka esmaspäevast lockdowni, sest viirusessenakatunute arv ligineb 10 000le. Praegu on 3000. Hispaania rahvaarv on muide pea kolmandiku võrra väiksem kui Itaalial (40 vs 60 miljonit).
Õnneks mul pole hetkel käimasolevat katset (sest need seemned tulevad USAst juba kuu aega ning mulda ka ikka veel pole). Isegi kui oleks, siis kui instituudi buss ei käi ja Fra mind ei sõiduta, ei saaks ma siia kuidagi. Pidasime lõunapausijärgse kohvipausi maja ees vöötrajal/kõnnitee äärel istudes ja õhtupoole vedas Fra mind ja Thomast uuesti diivanipoodi. Mul on eelmisest diivanipoeskäigust pilt, kus ta õndsalt mingis vanaisatugitoolis istub, aga ta ei luband seda postitada 😀 . Igatahes, nüüd tal on kodu jaoks teine diivan ka olemas.
Enivei. Kui me koju minema sättisime, siis Suur Boss ütles et ärgu me parem homme tulgu. OK. Kuna mul pole instituudi meiliaadressi, siis igasugune info jõuab minuni tavaliselt palju hiljem kui teisteni… seekord siis jõudis varem. Tehniliselt võttes meie majajupike pole ülikool vaid eraldi uurimisasutus st loengud on mujal, meil aint juhendatakse makasid ja doktorante. Aga mingitele keskkooliõpilastele näidatakse meid iga jumala nädal – st ongi ekskursioon, kes pistab pea uksest sisse ja vahib ringi… nii et me oleme veits ahvid loomaaias küll. Selle värgi võiks nüüd ära jätta, üleeile nad alles olid siin terve suure karjaga.
Teel koju – terve Valencia oli mingisse suitsu mattunud. Selline tihe valkjashall pilv. Pilve all oli jahe ja udune nagu Inglismaa. Kuskil ilmselt põles midagi suurt, aga mis – ei tea. Suht apokalüptiline nägi välja igatahes, sest tööl oli päiksepaiste ja sinine taevas.
13.03.2020 Sa saadana poksiklüps!
Ei tegelt kõik on väga rahulik. Ma lihtsalt mõtlesin hommikul, et peaks veel 2 paaki joogivett endale koju vedama ja küpsetuspaberit oleks vaja ja prügikotte ka. Läksin Mercadonasse ja taandusin sama targalt tagasi, seal oli mingi maania ja jaanikapaanika. Vetsupaber oli otsas (sellest saavad semiootikud kunagi kirjutada) ja värskete lihatoodete lett oli ka tühi. Läksin hoopis veits maad edasi Consumisse, seal oli vaikne. Aga rändritsikakarjad olid sealt ilmselgelt juba üle käinud ja lihatoodete leti ees oli mutikestest saba. Panin oma veepaagid sellesse ratastega korvi, mida saab järgi vedada ja siis selgus et sel korvil puudub üks ratas. Osssajuudas mis kriiksumist ja kriiskamist see asi tegi. Ma ei oodanud nii palju tähelepanu, aga seda oli kindlalt üle terve poe kuulda. Igatahes koju ma need veepaagid sain. Peale seda läksin parki raamatut lugema. Peale ühe jalgratastel saksa turismigrupi polnud seal eriti kedagi, nii et leidsin kõige inimtühjema nurgakese apelsinipuude all. Täna oli natuke külm ainult, st 20 kraadi ja tuul, vb poleks tasunud paljasääri õue minna aga noh. Nüüd tuli Suure Bossi ametlik kiri ka, et kõik kes vähegi saavad jääge koju 23nda märtsini. Sümptomiteta „regular staff“ võb tööle minna soovi korral, aga selleks tuleb eraldi märku anda täna kella 15ks… noh ma olen ilmselt piisavalt irregulaarne, et ma pole isegi üldises meililistis.
Pesin põrandad ära ja lugesin Plant Horrorist peaükki Alraunide (mandrake) kohtlemise kohta Harry Potteris. Tomatisalatit tegin ka, sest tomatid hakkasid veits vanaks minema. Pool kurki on ka, nii et homme saab ka salatit ja siis salatit mõnd aega ei saa. Idee poolest esmaspäeval peaks olema hispaania keele tund, siis ehk. Homme ma küll poodi ei lähe, sest laupäeval paanikašoppavad need, kes reedel tööl olid. Kuuldavasti on ka Eesti nüüd paanikašoppamise lainel. Peaks veits midagi tööalast ka lugema, nime poolest oleme me ju kodusel õppel/tööl. Tänaval nägi igatahes sallid näo ees või maskiga inimesi päris palju juba ja hispaania nakatunute arv on ametlikult üle 4300. Eile oli ainult 3146, nii et pea kolmandiku võrra on see kasvanud. Nädala eest kui ma soolaleivapeo tegin oli ainult umbes 500, nii et me oleme kohe 10x hullemas seisus kui siis.
See jama korreleerub kusjuures suurepäraselt lehetäidega minu uue kinglille peal (mille ma ostsin 2 nädalat tagasi ja siis võis seal olla vabalt 1 lehetäi). Mõne päeva eest vaatasin et näh mõned lehetäid… aga need ju paljunevad sünnitades. See tähendab kloonivad end iga x päeva järel. Lõpuks kasvavad nii suureks, et kasvatavad tiivad ja lähevad uusi taimi otsima. Täna nägin esimest tiivastega tegelast, pagendasin taime kööki ja pihustasin alkoholilahusega üle (aga nad aint irvitavad selle peale).
Nõndaks, Hispaania kuulutas ka eriolukorra välja täna õhtul. Nüüd on totaalne kobarkepp ja puntranuss, ma igaks juhuks ei pista nina välja homme. Keegi tainas laseb ilutulestikku. Ma lähen siin täielikult vanamutimoodi. Lasin kardinad ette, et naabrid mulle aknast sisse ei vaataks (elutoas on see raudvõre/tormikate ja mingi läbipaistmatu valge ruloo kuhu saaks teoorias projektoriga pilte lasta vms). Nüüd istun hommikumantlis ja kuulan raadiot… sest ma panin oma telefonile raadioäpi ja siis kunagi ei kasutanud seda, aga kui kõrvaklapijuhet saab kasutada antennina siis täitsa funkab. Nüüd sorteerin jaamu läbi ja kirjutan artikli serva peale (96,1 – Star Fm pmst, 96,6 – freaky shit, 99,0 Star Fm vol 2 jne, ilgelt palju on neid ja lühiajalise kuulamise peale ei oska kohe klassifitseerida ka- 102,7 on imelik Portugalikeelne usuraadio LOL).
14.03.2020 Kollektiivne koduarest alga, nüüd!
Täna hommikul viisin prügi välja ja töllerdasin veits ringi. Mercadona ees oli saba – mitte suur, vb 20-30 inimest kes ootasid oma ratastega poekottidega, et uksed lahti tehtaks. Ma tegin hoopis väikse pokemonipüüdmistiiru (jah, ma mängin seda ikka veel, kuigi ilmselt mitte kauaks). Lugesin raamatut, tegin lõunaks omletti (sest nii munade kui juustu kuupäev oli ilmselgelt lähedal) ning avastasin siis uudistest, et esmaspäevast võib-olla (suht kindlasti) tuleb totaalne lockdown. St kui praegu sa võid teoreetiliselt oma sõbrale külla minna v misiganes, siis peale seda võib minna ainult a)poodi, b)apteeki, c)haiglasse, d)tööle kui su tööd pole võimalik kodust teha ja e)koju. Huvitav kas mu keeletund läheks arvesse? Sisuliselt on see mu ametlikust kodust sissekirjutusjärgsesse koju liikumine ja tagasi. Tõenäoliselt keegi ei kontrolli selle 270 meetri peal mind keegi, aga noh vaatab.
Igaks juhuks käisin pärastlõunal korra pargis veel. Selles väikses, kus eilegi. Ma ausalt öeldes arvasin, et see on lukus, sest sinna saab ühe maja alt ja ust kinni panna tundub suht lihtne – aga veel ei olnud. Nii et sain oma paar kilomeetrit kõnnitud. Ma tean küll, et mul tuleb motoorne rahutus kui ma paigal pean passima nagu selle kipsiga. Ainult et siin ma passin üksi, korterikaaslasi pole (see-eest ruumi on rohkem). Vaade aknast on umbes sama nõme aga siiski veits avaram ja ilma trellideta. Samas on siin hulgem igasuguseid naabreid ja nende ilgeid muusikamaitseid. No ja veits mul on usku sellesse, et hispaanlased peavad oma karantiinist kinni ja ei korralda pidusid ega lähe kambakesti tänavale… kuigi eks me paari päeva pärast näeme. Ühe päeva suudab igaüks toas passida. Samas ilmselt need Madridi tudengid pakkisid oma kohvrid ja läksid (ühis)transpordiga igale poole laiali, nii et saame näha. Praegu on Valencia piirkonnas koroonaviiruse diagnoosi saanud 192 inimest (eilse seisuga on need andmed vist), nii et nakatumise tõenäosus peaks suht väike olema… aga samas Madrid pandi ka kinni alles hiljuti, nii et ilmselt hakkab siin ka tõusma see mõne päeva pärast. Ja mina olen piisavalt neurootiline, et ma võin lugeda küll kooliasju, aga ega need mulle kohale ei jõua. See ehtne loen-sama-lõiku-mitu-korda-järjest, nagu funktsionaalne lugemisoskus on kadunud sest aju mõtleb oma juttu samal ajal. Ja ilge uni on, kuigi kell pole veel 22gi. Raudselt on selline tüngakas, et kui voodisse lähen on kadunud.
Aa ja reaalset välja poodi minemise vajadust arvestame apelsinide pealt. Kui ma teen iga päev 1 klaasi apelsinimahla, milleks kulub 2 apelsini… siis praeguseks mul on järel 15 apelsini. See teeb 7 päeva. Kas ma kirjutasin teorbio kevadkooli jutu valmis? Eip. Ei tulnud meeldegi. Noh loodame, et nad saavad see aasta siiski sügiskooli teha.
P.S. Kell 22 kõik vilistasid ja plaksutasid rõdudel tervishoiutöötajate auks. Vastasmajast keegi kolkis kastrulit ja lusikat kokku. Päris muljetavaldav kui mitu korrusmaja nii teeb.
15.03.2020 Nüüd oleme päriselt luku taga
Ärkasin harjumusest ikka enne kaheksat. Tundub, et täna esitab see tüütuim 1% ühiskonnast oma muusikamaitset kõigile taaskord. Kõigepealt allkorruse reggaetoni-naaber. Ikka lahtise aknaga. Kusjuures kui minu aken on kinni kostub see mööda seina kuidagi eriti selgelt tuppa. Ja siis pärast hoovi teisel pool mingid marokolased vist (jummala suvaline üldistus), lasksid oma prantsusekeelset ininamuusikat. Selle metallikõlalise vingumise kõrval hakkab Koit Toome ninahääl juba päris talutavana tunduma. Keegi lasi neile vastu Euroopa Liidu hümni, mis on omajagu geniaalne. Laulis kaasa ka. Kui mul oleks kõlarid, ma laseks alumistele Tšehhi folkrokki, see on vast kõige imelikum asi mis mul on ja no kellele ei meeldiks viiulid? Tegelt seal on terve sümfooniaorkester mängus.
Õnneks pärast lõunat nad rahunesid kõik maha, siesta ikkagi. Järgmine level heliterrorit tuli alles päris kesköö paiku kui ma magama minna üritasin, aga naabritel teisel pool seina oli vist skaibi teel mingi mängu jälgmine vms. Ehk siis nad rääkisid mega valjusti, vahepeal karjusid ja ropendasid ka veel. Mees karjus. Laps, kes ilmselt ka pealt vaatas karjus. Koputasin neile paar korda vastu seina, laps koputas mulle vastu. Ma teadsin, et neid kõrvatroppe võib vaja minna, mis ma eelmine nädal ostsin!
16.03.20 Vihma saajab kõik ujub, lastel paha on tuju (raudselt see pealkiri on juba olnud)
Täna on õnneks vihmane ilm, nii et õue ei tõmba. Lugesin, et trahvitakse juba ka üksiliikuvaid jalgrattureid jms. Hispaania keele tunniga otsustasime ka oodata. Molutamine tuleb mul ilmselgelt hästi välja, sest kell on juba 12.30 ja ma olen lugenud ainult ühe peatüki raamatut. Lõunaks tuleb ette võtta mingi pikemat keetmist-küpsetamist nõudev asi nt osso buco, siis on vähemalt köögis soe. Ja mulle võib messengeris kirjutada ka, aga ärge videoid saatke, mul on ainult 5,9 Gb järgmise 24 päeva peale. Ja kohe on vähem sest ma teen ikkagi hotspotti ja postitan blogi ära.
Higispaania 